Gaasisüsteemide põlvkonnad

Tööprintsiibi järgi võib kõik praegusel ajal kasutatavad gaasisüsteemid jaotada neljaks põlvkonnaks:

I. põlvkond

Mehhaanilised süsteemid vaakumjuhtimisega, mida paigaldatakse karburaatoriga-autodele, mis töötavad bensiinil.

II. põlvkond

Mehhaanilised süsteemid, mis on täiendatud elektroonilise doseeriva seadmega. Neid paigaldatakse sissepritsega autodele, kus on olemas läbitöötatud gaaside katalüüsineutraliseerija.

III. põlvkond

Süsteemid, mis tagavad gaasi jaotatud ja sünkroonse sisselaske koos dosaator-jaotajaga, mis on juhitav elektroonilise plokiga.

IV. põlvkond

Süsteemid gaasi jaotatud järjestikulise sisselaskmisega elektromagneetiliste düüsidega, mis on juhitavad täiustatud elektroonilise plokiga.

Gaasi jaotatud sisselaskega süsteemid on konstruktiivselt keerulisemad ning seega ka kallimad. Kuid võrreldes mehhaaniliste süsteemidega on neil rida eeliseid:

● Täpne doseeritud gaasi etteanmine;
● Väiksem kütuse kulu
● Mootori võimsuse vähenemine ainult 2-3% (I. ja II. põlvkonna süsteemidel – 5-7%)
· Läbitöötatud gaaside toksilisuse vähenemine EURO-3 ja EURO-4 normideni;
● Segu vaesumise režiimi puudumine. Selline rešiim toob kaasa sisse- ja väljalaske klappide järsu temperatuuri tõusu, mis viib nende riknemiseni;
● “plaksatuste” puudumine – selline efekt tekkib kütusesegu põlema hakkamisel sisselaske kollektoris ning see lõhub õhu massi-kulutuse andureid, õhufiltrite korpuseid ja teisi elemente.

Gaasi jaotatud järjestikulise sissepritse süsteemi skeem
IV.põlvkond 1 – elektrooniline juhtimisplokk
2 – kütuse ramp,
3 – elektromagneetiline düüs
4 – aurustatud gaasi väljalase
5 – vedeldatud gaasi sisselase
6 – reduktor – aurusti
7 – bensiini kütusesüsteemi juhtimisploki signaalid