Müüdid gaasikütusest

Gaasist ja gaasi varustusest tekkinud eksituste kollektsioon enam viimasel ajal ei täiene. Võib-olla on inimeste fantaasia otsa saanud, võib-olla puudub eriline mõte midagi uut välja mõelda. Ma usun, et Teile peaks huvi pakkuma kõik “õudne tõde” teave gaasist, samuti saate võib-olla vastuse ka oma kahtlustele.

Esiteks kujutame praegu endale ette meie vestluspartneri uhket nägu ning läbi hammaste öeldut ”Ma teenin piisavalt palju et lubada endale bensiiniga sõitmist”. Uuringud näitavad, et gaasikütuse kasutamine on majanduslikult otstarbekas umbes 30-35%-le tervest autopargist. Ning ükski miljönäär ei keeldu rohkemat teenimast või vähemat kulutamast. Loomulikult on ka selliseid inimesi, kelle jaoks väiksem tulu kui 1000 dollarit mingi tehingu eest ei paku mingit huvi, kuid me ei ole ju Rokfellerid, isegi kui meil on nii uhked näod.

Edasi järgneb terve rida erinevaid tehnilisi “pärle”, kusjuures nende autorid eelistavad vist oma argumentide tõesust kinnitada kas rusikatega või teiste käeulatuses olevate abivahenditega.

1.pärl (põhiline) “Mootoris põleb läbi”

Kusjuures tavaliselt seda öeldaksegi nii “mootoris põleb läbi” ning ainult harvade juhtumite korral tehniliselt teadlikumad inimesed täpsustavad, et mitte ploki pea ega silindri seinad ei põle läbi ning mitte see asi, mis jääb auto rooli ja istme vahele, vaid väljalaske klapid. Midagi pole teha, fakt jääb faktiks ning gaasi põlemise aeg on tõesti kõrgem, kui bensiinil (madalama oktaanarvuga) ning selline asi on puhtalt teoreetiliselt võimalik.

Siin mõeldakse seda, et väljalaskmise momendil gaasi ja õhu segu silindris veel põleb ning seetõttu peaks leidma aset väljalaske klappide ülekuumenemine. Kuid:

a) samasugune asi toimub ka bensiinikütuse kasutamisel, kui süüde on valesti paigas (siin ei ole ju mingit gaasi)

b) isegi väga suured spetsialistid juhtivatest autoajakirjadest ei ole suutnud selle väite tõesust kinnitada (õigluse saavutamiseks peaks tunnustama ka seda, et nad ei ole seda ka valeks kuulutanud). Ning lõpuks:

c) Õigesti paika pandud süüde lahendab Teie jaoks selle probleemi üks kord ja lõplikult.

2.pärliks on tavaliselt väga laialt levinud väide sellest, et gaasitoite süsteemi paigaldamine toob endaga kaasa ka auto plahvatamise ohu suurenemist. Mida võiks siinkohal öelda vastu?

Ühtepidi nii see ongi, kuna kahe kütusesüsteemi paigaldamine ühte autosse - see on süsteemi keerukamaks muutmine. Kui torude ja voolikute seisundit ei jälgita (mis on tehnilise hoolduse tavapärasteks töödeks nii gaasi- kui ka bensiini kütusesüsteemi puhul) siis on võimalik, et Teie autol hakkavad esinema rikked, mis võivad põhjustada süttimist.

Kuid see ei tekita pretensioone ega kahtlusi. Tavaliselt räägitakse sellest, kui ohtlik on gaasiballooni paigaldamine bagasiruumi ning õudsatest plahvatuse tagajärgetest. Kuid väga imelik on see, et ballooni, mille seinad on valmistatud 3,4-4 mm terasest, mis on paigaldatud bagasiruumi, peetakse väga ohtlikuks, kuid kütusepaak, mille seinte paksus on peaaegu sama, mis konservpurgil – on nagu täiesti normaalne.

Reaalses elus gaasiballoon, mis on varustatud lukustusarmatuuri ja kaitseklappidega, võib kannatada välja tugevaimaid lööke ning isegi magistralitorude lõhkemine ei too endaga kaasa süttimisohtlikku lekkimist. Ballooni lõhkemine võib toimuda ainult sellises situatsioonis, millal autojuhil ja kaassõitjatel ei ole enam kahjuks mingit vahet, mis nendest ja autost pärast sellist lööki saab. Näiteks sellises situatsioonis, kui seisvale autole sõidab sisse veorong kiirusega 80 km/t.

Eelpool öeldut võib kinnitada ka see asjaolu, et avariilistes autodes võib leida kasutatud gaasiballoone, mis on täiesti töökorras (kusjuures ei autod ega balloonid ei ole põlemisjälgedega).

Loomulikult ainuüksi sõna “GAAS” nagu tekitaks ohu tunnet. Kuid tasub meeles pidada seda, et propaan-butaani segu, mida kasutatakse enamustes autodes, on tavalistes tingimustes õhust raskem, mis ei võimalda gaasi ja õhu segunemist. Samuti on sellise segu süttimistemperatuur kõrgem kui bensiini aurude ja õhu segul.

Veel rida küsimusi ja vastuväiteid puudutab bensiini etteandmise ja gaasisüsteemide kokkusobimist. Tavaliselt tuuakse näitena kummitihendite ülekuivamist ja düüside ummistumist karburaatoriga autodel, düüside ja bensiinipumba rivist välja langemist autodel kütte sissepritsega.

Siin oleks meil õige aeg öelda “ õppige tundma autosid või lugege kasutusjuhend tähelepanelikult läbi!”. Igalpool on kirjas, et gaasisüsteemiga varustatud auto puhul toimub mootori käivitamine bensiini peal ning alles hiljem läheb see gaasikütusele üle. Bensiinipaak ei või kunagi olla täiesti tühi ning bensiinipumpa ei lülitata elektriliste düüsidega autodel kunagi välja. Kütuse kokkuhoid ei või minna absurdini, kui Te ei taha saada gaasisüsteemide veendunud vastaseks, eelnevalt teostades bensiini etteandmise süsteemi täielikku remontti.